Kingitus kõige nõrgemale?

Keegi ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes sotsiaalmaksu üheprotsendise langetuse pärast rõõmust lakke hüppaks. 

Protsentidest on saanud poliitikutele manipuleerimisobjekt. Protsendi viga on aga selles, et protsendi eest ei saa osta kütust ega määrida seda või asemel leiva peale – mõlemal juhul on ostuks reaalseid eurosid vaja. Protsent sõltub suuresti sellest, mida me võrdleme. Kui näiteks võrreldavad palgad erinevad kordades, on ka protsentide taha vaatamine möödapääsmatu.

Kui Reformierakond on uhke selle üle, et tulumaksu on langetatud aastate jooksul 26%lt 20le, siis vaatame lihtsate arvutustega, kellele sellest enim kasu on tõusnud. Arvutuste tegemisel olen arvestanud ka kogumispensioni kehtiva 2% maksega ja töötaja 1,6% töötuskindlustusmaksega.

 BrutopalkNetopalk, 20% tm,Netopalk, 26% tmKogu võit  154 eurot maksuvaba154 eurot maksuvabakuusmiinimumpalgaga töötaja   390 €   332 €   318 €  13 €keskmise palgaga töötaja1 000 €   802 €   753 €  49 €riigikogu lihtliige3 444 €2 687 €2 497 €190 €

Tabelist näeme, et pikkade aastate jooksul toimunud kogu tulumaksu langetamise mõju miinimumpalgaga töötajale on vaid 13 eurot kuus, keskmise palga teenija jaoks ligi 49 eurot kuus, kuid riigikogu liikme jaoks on lisandunud juba ligi pool miinimumpalka.

Peaminister Taavi Rõivas kinnitab, et õiglane on maksustada tarbimist. Samas maksab poes kilo vorsti või tanklas liiter kütus igaühele ühepalju. Kui kassapidaja peab ellujäämiseks sente lugema, ei tea kõrgepalgaline tihti isegi seda, kui palju leib või bensiiniliiter Eestis maksavad. Näiliselt ühetaolised tarbimismaksud koormavad selgelt kõige rohkem madalapalgalisi.

Seaduseandja näib arvavat, et kõige nõrgem on neist kolmest riigikogu liige – just temale on antud võimalus üürida maksumaksja raha eest korterit, sõita tööle maksumaksja ostetud kütuse eest maksumaksja raha eest liisitud autos ja sellest hoolimata on toonud nii mõnigi rahvaesindaja raamatupidajale ka oma lõuna- või majoneesiarve. Või veelgi hullem, kui ligi 9000 eurot kuus teeniv riigifirma juht ostab naise autosse firma raha eest bensiini. Ja seda nimetab Reformierakond turumajanduseks? Olukorras, kus riigikogusse kandideeris ligi üheksa inimest ühele kohale?

Nüüd on küll kokku lepitud ka nn madalapalgaliste maksupakett, mis meenutab mulle mikromeetriga telliskivi mõõtmist. Madalapalgalised saavad hüvitist ühel korral aastas, mis arvutatakse välja erinevate valemite ja (välistavate) tingimuste alusel. See on raha, mida madala palga saaja vajaks iga kuu, mitte kord aastas.

Kas saab ka teisiti? Unustame ära reformierakonna tulumaksuvähenduse ja vaatame, mis saaks, kui täna kehtiks endiselt 26% tulumaks, aga hoopis 400-eurone tulumaksuvabastus:

 BrutopalkNetopalk, 26% tulumaksuNetopalk tänaVõit  400 eurot maksuvaba  miinimumpalgaga töötaja   390 €   376 €   332 €   44 €keskmise palgaga töötaja1 000 €   817 €   802 €   15 €riigikogu lihtliige3 444 €2 561 €2 687 €-126 €

Nagu näeme, saaks miinimumpalgaga töötaja igas kuus üle 44 euro tänasest (kui kehtib juba 20% tulumaksumäär) rohkem raha kätte, mis teeks aastas 528 lisaeurot. Keskmise palga saaja võidaks võrreldes tänase palgaga igas kuus üle 15 euro Riigikogu liige kaotaks võrreldes tänasega ühes kuus aga 126 eurot, mis on tema palgast vaid 3,7%. Kui arvutused näitaks, et 400 eurot maksuvaba tulu 26% tulumaksumäära juures on riigieelarvele siiski üle jõu käiv, saaks alustada veidi madalamalt tasemelt.

Kas tegemist oleks astmelise tulumaksuga? Ei, sest Eestis ei nimetata maksuvaba tulu palgaastmeks. Küll oleks minu arvates tegemist oluliselt õiglasema maksupoliitikaga. See parandaks ühiskonna jaoks väga olulise, kuid madalalt tasustatud töö tegijate toimetulekut. See vähendaks töötavate inimeste vaesust, mis on suur probleem. Kõrgepalgaline ei ole ju kõige nõrgem.

Autor: Priit Kärsna, Vigala vallavanem